reede, 23. august 2013

Mina siin!

Eelmise postituse lõpetasin sellega, et nägin kuidas 18.augustil mu uus pere bussijaamas minu poole kõndis.
Kohale olid tulnud ema Beatriz, isa Angel (loe: Anhhel), õde Micaela ja vend Franco. Nad kõik olid kohe niii rõõmsad, kui mind nägid ning hakkasid mind kallistama ja musitama. :)
Kohe peale kohtumist läksime ostsime mulle telefoni jaoks uue kõnekaardi, et ma ikka odavalt ja korralikult helistada saaksin. :D Kui see tehtud, oli kell umbes läksime autosse, et minna koju, Mercedesesse. ...

PS! Meie kodu ei ole päris Mercedese linnas. Sinna peab minema üle silla, teisele poole jõge. Ja selle koha nimi on hoopis Los Arrayanes. See on nagu jõeäärne vaikne külake. (Üpris segane värk tegelikult.. :D)

Siinpool jõge on meie kodu, teisel pool paistab Mercedes.

See vasakpoolne, rohelise katusega maja on meie oma.

...Enne veel viisime Franco tema Montevideo koju. Kui see kõik tehtud, oli kell umbes 17.00. Siiis hakkas 3 tunnine sõit Mercedesesse.
Autosõidu ajal rääkisin Mica vahendusel tema ja perega (ta oskab õnneks inglise keelt :D) ning magasin, sest olin kohutavalt väsinud. Muide, sõitsime autoga väga kiiresti ja seepärast pidas politsei meid kinni, aga trahvi õnneks ei saanud. :D Juba kella seitsme paiku päike loojus ja peale seda oli hoobilt kottpime. Taevas oli päikese loojumise ajal väga ilus. See meenutas natuke vikerkaart :).
Umbes 20.00 jõudsime koju ja mind ootas seal suuur plakat, mille pere oli mulle teinud. Nii armas! :')

Ma ei saanudki aru, et ma olin jalanõudega tuppa läinud, see tundus kohe nii loomulik. Siin ju inimesed käivadki välisjalatsitega toas ringi. Väga naljakas! :D
Siis tegi pere mulle pisikese majatiiru. Nad näitasid kuhu saan oma asjad panna, kus magan ja nii edasi.
Üheksa paiku läksime Mercedesesse. Käisime poes ja tegime linnatiiru. Käisime läbi ka Micaela onu, Javier'i, juurest. Ta elab koos oma tüdruku, Lourdes'ega. Seal oli ka Mica vanaisa, keda kutsume Tata'ks. Javier on sõudja ning ta käis ka Pekingis Olümpiamängudel, kus saavutas 3. koha! Nägin seda OMi medalit ja veel mitukümmet teist medalit ja aukirja, mis ta on sõudmises saanud. Tubli! :)
Pärast külaskäiku läksime ka siuksesse kohta nagu Doña Monona. Seal müüakse tšebureki sarnaseid tooteid, ainult, et need on pisemad ja paksemad ja erinevate täidistega. Me võtsime juustu-singi täidisega koju kaasa.
Õhtul tulid külla Tata ja tema naine. Nad tõid Micale elektriklaveri, sest 18.august on Uruguays Lastepäev. Seda tähistatakse umbes samamoodi nagu emade-või isadepäeva ehk siis saavad lapsed kingitusi. Mängisime Micaga klaverit, sõime ja rääkisime juttu. Sel õhtul sain esimest korda matet ka juua. Lausa mitu tassitäit. See maitseb nagu kange kohvi ja tee segu. Aga see on üllatavalt hea! :)
Varsti läksimegi magama. :)
19.08.2013. Ärkasin umbes poole üheteistkümne paiku. Mica läks kella üheks kooli (Ta käib koolis lõunases vahetuses, seega algavad tema tunnid kell13.00. Nii hakkab mul ka olema). Senikaua olin mina isa ja emaga kodus. Rääkisime põhiliselt läbi Google Translate'i. See oli päris naljakas :D Aga saime vähemalt aru üksteistest.
Kell 15.30 oli Bea'l inglise keele tund, läksin temaga kaasa. See kestis umbes tund aega. Kuna Mical oli sel päeval vähem tunde, siis läksime Bea'ga kooli juurde, et tema ja ta parim sõber Pablo auto peale võtta. Bea sõidutas meid Mercedese haiglasse, et minna vaatama ühte 3 kuu vanust titat nimega Tiago, kes sündides tõmbas kopsudesse vett ja nüüd on tal pool aju kahjustatud. :( Koolist kogutud annetuste eest oli Bea ostnud spetsiaalse pudeli Tiago jaoks, et ta süüa saaks. Veetsime natuke aega seal ja siis läksime kolmekesi (mina, Pablo ja Mica) linna peale ringi kõndima. Rääkisime, naljatasime ja istusime tänaval. Vahepeal nägin ka Mercedese ainukest liinibussi. Varsti võttis Bea meid uuesti auto peale ja me läksime isa töö juurde, et mu eurod lõpuks Uruguay peesodeks vahetada. Kui see tehtud, viisime Pablo tema koju ja ise läksime ka koju.
Mercedeses nägin korraks sellist vaatepilti...

Pablo, mina, Micaela
Õhtupoole läksin koos Micaelaga tema klaveritundi, kus pidin ka ühe loo ette mängima, appi :D Hea ikka, et ma Eestis ennem ühe loo meelde olin tuletanud! :D
Kodus tegi Micaela chivito'sid. See näeb välja nagu burger, aga see on homemade ja tervislikum. :D Seal vahel on tomat, juust, liha (mis on megahea), mõnikord praetud muna, lehtsalat.
Jaaa varsti läksime jälle magama. :D
20.08.2013. Õues oli väga palav!! 23 kraadi. Mõnus! :) Päeval, kui Mica oli juba kooli läinud, aitasin Bea'l pesu kuivama panna ja hiljem vaatasin üle aia naabrite aedadesse.
Muide ühel pool on meie naabriteks inimesed, kes peavad väikest külapoodi. Niiet söök-jook kohe lähedal olemas. :D
Teisel pool on naaber, kellel on kanad, kukk, papagoi, koer, kass jaaa... kapibaara(!!!)
Ohhoo, kes see veel on, eks?? :D:D
Kapibaara on maailma suurim näriline, kes elab Lõuna-Ameerikas. Ta elutseb maismaal, kuid ta ujub väga hästi ning on võimeline sukelduma vee alla, jäädes sinna kuni 5 minutiks. Ta näeb välja nagu suuur merisiga. :D Toitub ainult taimsest toidust.
Pikkus: 100-130 cm
Kõrgus: 50-60 cm
Kaal: isane - 35-64 kg;
        emane - 37-66 kg

Vot selline loom on meil naabrite aias! :D
Ja üle tee on meil lammas.
Hiljem läksime Bea'ga kooli, et mind seal tutvustada ja mulle natuke kooli näidata.
Koolis hakkan käima alles esmaspäevast, senikaua on mul veel vaba aega. :) Tunnid algavad kell 13.00 (olen lõunases vahetuses), mis on minu jaoks väga mugav, kuna mulle meeldib hommikuti kaua magada. :D
Vahepeal tuli Mica ka minu juurde ning ta näitas mulle koos ühe õpetajaga kooli ning samuti läksime Mica klassi.. 
Ma pole varem MITTE midagi sellist näinud, mis seal toimus: Terve klass kajas õpilaste naerust ja rääkimisest. Õpetaja oli neile nagu sõber. Kui keegi midagi ütles, siis terve klass plaksutas ja hõiskas. Ma ei kuulnud isegi omaenda mõtteid, rääkimata Micaelast, kes üritas mulle tõlkida, mida keegi hetkel rääkis. Pidin mitu korda üle küsima, kas kuulsin ikka õigesti. :D
Pärast kooli vaatamist läksime Bea'ga poodi, kust ostsin kaks paari teksaseid, kuna koolis peab kandma siniseid pükse. Teksad või dressid, vahet pole, aga need peavad sinised olema. Veel läksime minust passipilti tegema. Vot see oli huvitav: seisin enam-vähem valge ukse ette ja ühe üpris vana fotokaga tehtigi minust pilt. Mitte mingit valgustust, ega spets-fotokat. Väga kummaline :D Aa, passipilti oli mul vaja selleks, et teha spordiklubi kaart. Club Remeros Mercedes on selle nimi. Seal saab käia jõusaalis, mängida tennist, teha yogat, mängida võrkpalli, ujuda ja veel paljupalju muud. Et ma paksuks ei läheks hehe :D
Hiljem võtsime koolist Mica auto peale ja siis ostsime koos mulle pinali, suured kaustikud, pliiatsid, valgendaja ja veel mõned vajalikud asjad kooliks.
Ei saanud kahjuks sõidu pealt paremat pilti, aga künka seest tuleb käsi välja. wut? :D




Veetsin mõned tunnid kodus, sõin ja olin niisama ning varsti viis Bea mind Club Remerosesse, Mica oli juba seal. Olime umbes tund aega jõusaalis ja pärast näitas Mica mulle ülejäänud spordiklubi. Siis jäime ette fuajeesse isa ootama. Vaatasime telekat ja rääkisime, olime seal vist vähemalt 2h(!!) Ja no arvake ära, mis vahepeal juhtus: ma jäin toolile magama!!! Muidugi rääkis Mica sellest isale ja tema veel teistele ja nalja oli oi kui palju :D.
Lõpuks kui Angel tuli, läksime koju. Seal oli ka Lourdes, kes jäi meile ööseks. Sõime, käisin pesus ja varsti läksime tuttu.
21.08.2013. Ärkasime hommikul kell 6...., sest pidime sõitma Coloniasse, et ära saata Javier, kes läheb Koreasse sõudmisvõistlustele. Kuna Angel oli tööl, siis tema ei tulnud, aga Beatriz, mina, Mica ja Lourdes läksime sinna. Autosõit kestis ligi 3h. Enamus ajast ma magasin jälle :D. Kui jõudsime Coloniasse, oli Tata juba seal. Läksime Javieri ja tema treenerit ning tiimikaaslasi tervitama.
Pärast läksime Colonia linnaga tutvuma. Seal on samuti vanalinn, nagu Tallinnas. Colonia oli ikka väga ilus linn! :)
Sõudmisklubi lähedal.


Puu otsas kasvasid sellised asjad. Heh, huvitav!



Colonia vanalinn
Ilus majakas!


See puu oli väga terav! Torkasin mingi kooreosa endale kätte ja nüüd on käes mõnus auk sees. Valutab päris hullusti :S

Vaatame üle müüri...
...teiselpool müüri oli selline vaatepilt.

Beatriz ja Micaela
Võimsaad!

Kirik
Ja kirikus sees

Mica, mina ja Tata

Paari tunni pärast läksime sööma, kus võtsin hea hinnaga pakkumise. See sisaldas, 2 vorstikest, ribi, friikartuleid ja cocat. Alguses ei osanud midagi arvata sellest. Aga teate mis, kui ma selle toidu kätte sain, siis üks vorstikestest oli... VERIVORST(!!!) Nagu mida?? Ma olin suht šokis, sest ei osanud Uruguays verivorsti oodata :D Aga ma pean ütlema, et Eesti verivorst on parem ;)
Peale söömist läksime Javieri tiimikaaslase koju, kus olime vähemalt 2h. Seal lihtsalt rääkisime senikaua, kuni sõudjad oma asju Pekingi võistluseks pakkisid.
Kui asjad pakitud, läksime sadamasse, kus sõudjad andsid mingile telekanalile intervjuu ja siis nad läksidki laevale, et minna Buenos Airese lennujaama ja sealt Koreasse.
Sõudjad. Vasakult teine on Javier.
Peale seda hakkasime koju sõitma. Vahepeal tegime peatuse ja ostsime pagaripoest saiakesi. Need on ülimalt head. Siis jätkasime sõitu Mercedesesse. Jälle ma magasin enamus aja. :))
Päike oli loojudes punane! :)
Kuu oli ka punane, aga seda pildile ei saanud :(
Koju jõudsime pimedas. Õhtul olin natuke arvutis ja mulle oli facebooki tekkinud mitukümmend uut sõbrakutset Mica koolist ja väga paljud hakkasid minuga rääkima ka! :) Natuke hiljem hakkasime Micaga vaatama filmi nimega "Passengers". Ma küll olin seda juba näinud, aga Mica mitte. Mis siis, põnev film :))) Aga arvake, mis.. mõlemad jäime poolepealt magama! :D
22.08.2013. Ärkasime Micaga hommikul 8 paiku, sest ta pidi oma inglise keele tundi minema. (Ta võtab eraldi tunde selle jaoks muide). Mina sõin senikaua hommikust ja olin arvutis. Tunnikese pärast läksime Angeliga Mercedesesse autoga sõitma. Ta näitas mulle saart, mis on keset jõge ja kuhu saab autoga sõita. Väga raske oli midagi aru saada, kuna ta inglise keelt ei mõista. Abiks oli ainult sõnaraamat! :D
Peale linnatiiru võtsime Mica auto peale ja sõitsime kaubamajja, kust ostsin endale pehme teksajaki (ei oska seletada, sorry :D). Mica ostis oma telefoni jaoks uue USB laadija, kuna vana ei töötanud.
Muide, meie väike siiamikassibeebi oli mingi päev kodust ära jooksnud, aga õnneks üks naine leidis ta Mercedesest auto alt(!) Võtsime kiisukese peale ja läksime koju.
Väga paljud inimesed sõidavad siin mootorratastega.. ikka väga paljud..
(Üks päev nägin kuidas naine sõitis oma rolleriga ja samal ajal andis oma väiksele lapsele rinda.. ..:D)
Kell 13.00 läks Mica kooli. Päeval olin kodus koos Bea ja Angeliga. Angel õpetab mulle iga päev hispaania keelt, aga see on raske, kui mõnikord aru ei saa mis mida täpselt tähendab. :D
Mõne tunni pärast hakkas Bea mulle näohooldust tegema, et ma oma punnidest lahti saaks! :)))) mmm, see oli nii mõnus, nagu spa's! :) 3 kuuga peaks nägu puhas olema + sain teada, et enamus kreemid mida olen kasutanud, peaksin pm ära viskama, sest need on halvad, ka see, mis emme mulle paar päeva ennem Uruguaysse tulekut ostis.. Well, seda ma küll kuulda ei tahtnud.. Aga Bea ütles, et neid saab ka kätekreemidena kasutada. Hea seegi! :D
Seitsme paiku tuli Mica koju ja umbes pool tundi tagasi käisid siin korraks ka Tata ja ta naine.

Aa öösel olevat torm olnud ja nüüd terve päev tibutas, õues puhus mega suur tuul, väljas on külm, päeval päike küll paistis, aga mingit kasu sellest polnud. Majas on ka väga külm. Käed on nagu jääpurikad juba.

Ja veel üks asi. Uruguays on väga palju hulkuvaid koeri, mis on hästi kurb. Nad on lihtsalt igal pool ja nad kõik on nii kõhnad. :( Ja veel, hobuseid on ka väga palju. Võib juhtuda, et sõidad autoga natuke vaiksemas linnakeses ja autotee ääres sööb hobune muru. See on kuidagi nii veider. Üritan millalgi pilti teha, veel pole see õnnestunud :D

Jaaa üks asi veel haha :D Ajavahe Eestiga. Uruguays on kell 6h taga. Seega, kui Eestis on kell näiteks 20.00, siis Uruguays on alles 14.00. Loodan, et saite aru :)

Lõpuks, LÕPUKS sain ma selle pika postituse valmis!! Olen peaaegu terve päeva arvuti taga veetnud, et blogi kirjutada. Täitsa kohutav!!

Eliise

teisipäev, 20. august 2013

Ma olen Uruguays... Ma OLEN URUGUAYS!!

Ei suuda ikka veel uskuda, et olen Uruguays(!!), aga see hakkab mulle vaikselt kohale jõudma. :)
Igaljuhul, mul on Teile niiiiii palju rääkida, et ei oska isegi kuskilt alustada, appi! Aga ma proovin kõigest väest :))
Ma tean küll, et ma juba rääkisin siin hästi natuke oma seiklustest lennujaamas, aga ma teen seda uuesti, siis on vähe lihtsam jälgida :)


Suurepärased sõbrad ja pere tulid mulle lennujaama lehvitama :') (15.08.2013)


Esimene lend oli Tallinn-Stockholm. Kuna ma polnud juba ammu lennukiga lennanud, siis kartsin kohutavalt.. eriti oma kõrvade pärast (mul on mingi imelik kõrvalukususe kartus haha :D), sest üks kõrv oli juba enne lendu lukus -.- ehk siis ma värisesin seal pisikese Estonian Air'i lennukis.
Kohustuslik lennukitiiva pilt õhus olles :D

Kui olime Stockholmis, läksime vaatama lennuaegasid ja oh üllatust: ligi 50st lennust oli meie lend Pariisi ainuke, mis hilines 2h! Selle aja veetsime lennujaamas, õnneks saime 50SEKi väärtuses talongi, mille eest saime midagi osta. Me muidugi tormasime kohe Starbucks'i, kus õik võtsime 51SEKised joogid. Me ei pidanud õnneks juurde maksma, sest me polnud kohalikud hehe ;)) Aeg läks üpris kähku ja varsti saimegi lennukile.
Mu nimi on lihtsalt igal pool valesti.. :D
URUGUAY, here we come!!

Kuna eelmine lend hilines, siis jäime maha ka Montevideo lennust.. Jooksime kiiresti infopunkti, ning selgitasime oma olukorda. Selle jutu peale bronniti meile 2 kahekohalist tuba hotellis Ibis, aga see võttis aega umbes 1h.. Sel ajal kui ootasime, kohtasime kahte Rootsi tüdrukut, kes lähevad YFUga Argentiinasse. :) Kuna üks nendest oli 18, siis nemad said järgmisel päeval Pariisi avastama minna. Meie Pariisi unelm jäi aga teostama, sest oleme alaealised, setõttu pidi ka üks lenujaama töötaja meiega hotelli kaasa tulema. See tädi magas Anna Lindaga ühes toas..pm samas voodis...(!!!!) Igaljuhul, 16.augusti hommikul saime hotellis tasuta süüa, see oli hea. Peale seda viis lennujaama-tädi meid lennujaama tagasi. Vahepeal pidime seisma jääma, sest keegi oli oma pagasi järelvalveta jätnud ning arvati, et see oli pomm.. Niisiis terve inimkari lihtsalt ootas seal ühe koha peal. Kui olime oma pool tundi seal olnud, liikusime lõpuks edasi. Tädi viis meid nn "lasteaeda", kus hoitakse alaealisi lapsi, kellel on väga palju aega järgmise lennuni. Meidki pandi sinna, sest Montevideo lennuni oli aega vähemalt 12h. Lapsi oli seal väga palju ning seal läks väga umbseks + seal ei olnud oli ainult 30min wifit. kuna meid sealt välja ei lastud, siis käidi vahepeal küsimas, kas tahame süüa või midagi. Me läksime võtsime kõrval asuvast restoranist süüa, mis oli õnneks tasuta. Aga meid saadeti seda sööma sinna lasteada..
"Lasteaia" söök

Kui olime seal 6h passinud ja igavlenud, läksime lõpuks ühe töötaja juurde oma kalli apostillitud lapsevanema loaga ja lehvitasime seda tema nina all ning küsisime, et kas me tõesti välja ei saa, oleme ju 16-aastased, lapsevanema luba olemas, ääki saaksime vähemalt lihtsalt lennujaamas ringi kõndida. Seepeale see tädike küsis, et miks me üldse siin "lasteaias" oleme? Tuli välja, et sinna peab viima ainult kuni 14-aastaseid isikuid.. nagu MIDA?! Aga kuna meid oli juba sinna viidud, siisolime nüüd nende vastutusel. Õnneks see tädi tegi ühe kurja kõne teisele töötajale ja LÕPUKS saime sealt välja! Jeeeee! Nüüd oli meil veel ees 6h lennujaamas passimist :D Selle elasime õnneks üle, kuigi vahepeal oli kõigil väga tuim olek! :D Tegime võõrastega pilte, lollitasime, saime arvutisse minna jne. :D Varsti läksimegi oma Montevideo lennuki peale! :) Samale lennule tulid ka Rootsi tüdrukud, sest see lennuk tegi vahemaandumise Argentiinas. Lend sinna kestis ligi 13h.Väsitav.

Eks kõik pööraksid natuke ära, kui peaksid 12h lennujaamas passima..:

Lõpuks olime lihtsalt laibad.

Natuke veeel!


17.08.13. Argentiinas Buenos Airese lennujaamas pidime ootama umbes tunnikese, siis läksime uuesti sama lennuki peale tagasi ning algaski meie pooletunnine lend Uruguaysse!!
Kohale jõudes võtsime oma kohvrid ja siis nägime suuurt Eesti lippu, mida hoidis YFU Uruguay tegevdirektor Herman :) Ta on muide poolteist aastat Eestis, Kalamajas elanud.
Sõitsime tema autoga YFU Aasta Alguse Seminari laagripaika. Kahjuks jäime kolmekesi Seminari esimesest päevast ilma, kuna lend ju hilines, aga sellest polnud väga hullu midagi. :)
Niiii Seminar toimus farmilaadses puhkemajas, kus kanad jooksid vabalt ringi ja seal olid hobused ja muud loomad. Igal magamistoal oli oma nimi (Uruguayga seonduv). Meie olime toas nimega Cordero, mis peaks tähendama lambaliha(???) :D
Koos meiega oli Seminaril 56 õpilast ja 20 vabatahtlikku, kes meiega tegelesid. Õpilastest üle poolte olid sakslased, niiet neid oli seal ikka MEELETULT! :D Lõpuks kuulsimegi põhiliselt saksa keelt. Workshoppides (töötoad) räägiti meile jälle kõik see tuttav jutt üle, mida olime juba enam-vähem Eestis ELOl kuulnud, muidugi oli ka uut infot. Seinte peal olid plakatid iga riigi kohta, kust oli vahetusõpilasi Uruguaysse tulnud ja nende peale sai igaüks midagi lisada. Eesti plakatile olid kirjutatud näiteks sellised toredad laused: "Never heard of it", "Language disturbingly similar to finnish", "Wodka", "Pretty girls", "Cheap alcohol". Vot nii! Selline mulje on siis teistel Eestist :D
Õhtul läks väljas kohutabalt külmaks! Mul oli tunne, nagu oleks Eesti talv, kuigi ilma lumeta!! Lõpuks kandsin kolme pusa, mantlit, peas oli müts ja kaelas sall ning ma ikka lõdisesin. :D Taevas oli muide üliilus, tähed olid lihtsalt kuidagi VÄGA suured!
Järgmisel hommikul tegime pilte, sõime hommikust, rääkisime viimastest asjadest. Sõin hommikusõõgilauas esimest korda dulche de lechet. See meenutab mulle keedetud kondenspiima, natuke nagu karamell, aga mitte päris..
Seal ei olnud tegelikult üldse nii soe nagu tundub..

Selliseid linde oli palju ja nad olid minumeelest väga kurjad.:D

Kaks äärmist tüdrukut on Soomest. :)

Kella ühe paiku sõitsime bussidega Montevideo bussijaama, kus mõned pidid seal järgmisele bussile minema ja teistele tulid pered sinna järgi. Käisin korraks vetsus ja kui tagasi tulin, vaatasin korraks üle õla.. ja sealt mu uus pere tuligi!!

Edasisest räägin juba järgmises postituses. Veel on väga palju rääkida, üritan omadega järje peale saada :)
Praegu aga lähen tuttu, sest kell on juba 4.35 ja naabrite kukk kireb..

Buenas noches!

Eliise

reede, 16. august 2013

Kiire update

Eile ööbisime hotell Ibis'es. Täitsa mõnus oli, ainult, et lennujaama töötaja magas ka seal..

Kuna oleme kolmekesi alaealised, siis viidi meid lennujaama "lasteada".. How fun is that..? Igaljuhul peame istuma siin ligi 12h, välja ei saa ja wifit saab kasutada ainult 30min. Õnneks saime korralikult süüa. Siin on väga palju lapsi ja noori, kerge ülerahvastatuse tunne tekib juba :D

Aga elame üle, enam-vähem.. :D

Eliise

Sain wifisse, kasutan juhust, et kirjutada.

Tereee! Mul on Teile nii-nii palju kirjutada ehk üritan kiirelt (ja lühidalt) teha. Loodan, et midagi segaseks ei jää. :)

Mulle korraldati 11.augustil minu lahkumise puhul üllatuspidu, mis oli supervinge!!
Hommikul saime Birxiga kokku ja sõitsime niisama ratastega Sauel ringi. Mingi aeg helistas talle Kristiina, kes tahtis, et Birgit talle nõiamütsid viiks. Olime nõus. Võtsime Birxi juurest mütsid ja suundusime Kiku poole. Kui olime sinna jõudnud, ütles Kiku, et ta ema tahab Birgiti emale marju kaasa anda, seega pidime maja taha minema, et need sealt võtta. And guess what next..(!!!) maja tagant tulid välja mu klassikaaslased: "ÜLLATUUS!". Ma ehmatasin ikka VÄGA! :D Kiikingu kiik oli samuti sinna toodud.
Ken kinkis mulle raamatu, kuhu saan hakata sisse kirjutama oma mõtteid ja muljeid. :) Edasi läksime grillimisala juurde ja Kiku isa lasi meile Uruguay hümni. See oli üpris pikk. Pärast hakati grillima ja senikaua saime kiikuda üle võlli. Mul jäi väga vähe puudu ja nüüd ei saagi ma enne järgmist suve kiikingi kiigega kiikuda. :( Igaljuhul peale seda me sõime ja rääkisime niisama. Kamme andis mulle ka väga armsa kaardi, mis tõi lausa pisara silma :') Mingil hetkel hüppasime paari inimesega batuudil.. ja siis lendas sealt üks vedru minema.. Sorry about that, Kiku! :D
Kui pimedaks läks, lasime lendu Hiina laternaid, mis on ikka imeilusad! :)
Ühesõnaga oli mul niii tore jälle oma klassikaaslaseid näha! Seega: suuur suur aitäh Teile kõigile, kes te seda pidu korraldasite ja et te tulite! Kallistan kõiki!

12.08.2013. käisin vanematega kinos "Kollide ülikooli" vaatamas. See oli väga naljakas ja lahe! :D Tänud Teile selle toreda õhtu eest! :)

13.08.2013. sain kokku Kamme, Maria ja Mariliniga. Käisime Loftis söömas ja muljetasime igast asjadest. Pärast läksime raamatukokku, kus veetsime natuke aega ja hiljem rääkisime veel kooli katuse all juttu, kuna vihma kallas ikka mõnuga. Varsti läksid Maria ja Marilin auto peale ja meie Kammega jooksime koju. Oli üks mõnus päev. Aitäh Teilegi! :)

14.08.2013. sain veel viimast korda enne äralendu bändiga kokku. Kuna koolimaja oli..ütleme viisakalt koledas seisukorras, siis istusime muusikakooli õpetajateruumis. Sõime seal arbuusi ja kommi ning igaüks ütles mulle veel paar ilusat sõna. :)
Kohe peale seda tormasin vanaema-vanaisa juurde, et seal veel viimast korda kõiki näha ja kallistada. Isa-Rain tõi vahepeal bussi pealt klassijuhataja poolt saadetud pakikese. See oli tõsiselt armsa sisuga pakike! :) Üldse, aitäh kõigile, kes minu peale mõtlesid!

Siia sai nüüd väga palju tänusõnu kokku pandud. :D


15.08.2013. Päev, mida olin kaua oodanud. Hommikut alustasin kohvri pakkimisega. Hehe, olen ma alles hiline :D. Kodus mängisin emmele veel klaverit ka. :) Jätsin veel kiisu Nupsuga ka hüvasti ja algaski sõit lennujaama poole. Lennujaama tulid mind ära saatma Vikerkaare plixid (kahjuks mõndasid ei olnud :( ) ning Kamme, Priit, Birgit, Karl ja Ken. Vikerkaare tüdrukud andsid mulle veel kaasa pildi meie rühmast, nii armas! :) Ning Birgiti ja Kristiina poolt olid kaardikesed. YFUst oli tulnud ka vabatahtlik, kes andis meile lennupiletid ja kindlustuskaardi. Ning siis astusimegi Anna Linda ja Sandraga oma seiklusele vastu.
Esimene lend oli Rootsi, Arlanda lennujaama. Lend väljus õigel ajal ja kõik läks hästi. Aga siiis.. Rootsis avastasime, et oh üllatust, meie lend Prantsusmaale hilineb 2h. Mis siis ikka, eks pidime selle ära ootama. Meile anti ka 50 SEK-ised talongid, mille eest sai midagi juua osta. Me läksime Starbucks'i, kus võtsin "Strawberries&Cream". Veetsime oma aja ära ja varsti läksimegi lennukile.
Sõitsime Air France'iga. Vabandati ikka ette ja taha, et lend hilines. Saime isegi süüa ka seal. Aga kuna mul oli kõht täis, siis enamus jäi alles :( Kahju, see toit oli tegelikult väga hea.
Igaljuhul nagu arvata võib, siis jäime oma Uruguay lennust maha, tänu eelmise lennu hilinemisele. Läksime kiiresti infoletti ja seal bronniti meile hotellitoad. Pidime veel natuke aega lennujaamas istuma, aga tänu sellele kohtasime 2 Rootsi tüdrukut, kes lähevad YFU kaudu Argentiinasse. :) Kahjuks nende nimesid täpselt ei mäleta, aga ehk veel kohtume.
Praegu oleme mõnusasti hotellis ja püüame ennast välja puhata, sest homme läheb lennuk alles 23.20 Prantsusmaa aja järgi. Ainuke jama on see, et me puudume üks päev YFU Uruguay Aasta Alguse Seminarist. :( Aga loodan, et pole väga hullu. :)

Pildid lisan natuke hiljem, kui rohkem aega on. Praegu tahtsin lihtsalt kiire ülevaate anda. :)

Seniks olge tublid!

Eliise